Ye te dhammā sotaviññeyyā, na te dhammā cakkhuviññeyyā;
ye vā pana te dhammā cakkhuviññeyyā, na te dhammā sotaviññeyyā.
Ye te dhammā ghānaviññeyyā, na te dhammā jivhāviññeyyā;
ye vā pana te dhammā jivhāviññeyyā, na te dhammā ghānaviññeyyā.
Ye te dhammā ghānaviññeyyā, na te dhammā kāyaviññeyyā;
ye vā pana te dhammā kāyaviññeyyā, na te dhammā ghānaviññeyyā.
Ye te dhammā ghānaviññeyyā, na te dhammā cakkhuviññeyyā;
ye vā pana te dhammā cakkhuviññeyyā, na te dhammā ghānaviññeyyā.
Ye te dhammā ghānaviññeyyā, na te dhammā sotaviññeyyā;
ye vā pana te dhammā sotaviññeyyā, na te dhammā ghānaviññeyyā.
Ye te dhammā jivhāviññeyyā, na te dhammā kāyaviññeyyā;
ye vā pana te dhammā kāyaviññeyyā, na te dhammā jivhāviññeyyā.
Ye te dhammā jivhāviññeyyā, na te dhammā cakkhuviññeyyā;
ye vā pana te dhammā cakkhuviññeyyā, na te dhammā jivhāviññeyyā.
Ye te dhammā jivhāviññeyyā, na te dhammā sotaviññeyyā;
ye vā pana te dhammā sotaviññeyyā, na te dhammā jivhāviññeyyā.
Ye te dhammā jivhāviññeyyā, na te dhammā ghānaviññeyyā;
ye vā pana te dhammā ghānaviññeyyā, na te dhammā jivhāviññeyyā.
Ye te dhammā kāyaviññeyyā, na te dhammā cakkhuviññeyyā;
ye vā pana te dhammā cakkhuviññeyyā, na te dhammā kāyaviññeyyā.
Ye te dhammā kāyaviññeyyā, na te dhammā sotaviññeyyā;
ye vā pana te dhammā sotaviññeyyā, na te dhammā kāyaviññeyyā.
Ye te dhammā kāyaviññeyyā, na te dhammā ghānaviññeyyā;
ye vā pana te dhammā ghānaviññeyyā, na te dhammā kāyaviññeyyā.
Ye te dhammā kāyaviññeyyā, na te dhammā jivhāviññeyyā;
ye vā pana te dhammā jivhāviññeyyā, na te dhammā kāyaviññeyyā.
Ime dhammā kenaci viññeyyā kenaci na viññeyyā.
2.3.2.3. Āsavagocchaka
2.3.2.3.1. Āsavaduka
Katame dhammā āsavā?
Cattāro āsavā—
kāmāsavo, bhavāsavo, diṭṭhāsavo, avijjāsavo.
Tattha katamo kāmāsavo?
Yo kāmesu kāmacchando kāmarāgo kāmanandī kāmataṇhā kāmasineho kāmapariḷāho kāmamucchā kāmajjhosānaṁ—
ayaṁ vuccati kāmāsavo.
Tattha katamo bhavāsavo?
Yo bhavesu bhavachando bhavarāgo bhavanandī bhavataṇhā bhavasineho bhavapariḷāho bhavamucchā bhavajjhosānaṁ—
ayaṁ vuccati bhavāsavo.
Tattha katamo diṭṭhāsavo?
Sassato lokoti vā, asassato lokoti vā, antavā lokoti vā, anantavā lokoti vā, taṁ jīvaṁ taṁ sarīranti vā, aññaṁ jīvaṁ aññaṁ sarīranti vā, hoti tathāgato paraṁ maraṇāti vā, na hoti tathāgato paraṁ maraṇāti vā, hoti ca na ca hoti tathāgato paraṁ maraṇāti vā, neva hoti na na hoti tathāgato paraṁ maraṇāti vā;
yā evarūpā diṭṭhi diṭṭhigataṁ diṭṭhigahanaṁ diṭṭhikantāro diṭṭhivisūkāyikaṁ diṭṭhivipphanditaṁ diṭṭhisaññojanaṁ gāho paṭiggāho abhiniveso parāmāso kummaggo micchāpatho micchattaṁ titthāyatanaṁ vipariyāsaggāho—
ayaṁ vuccati diṭṭhāsavo.
Sabbāpi micchādiṭṭhi diṭṭhāsavo.
Tattha katamo avijjāsavo?
Dukkhe aññāṇaṁ, dukkhasamudaye aññāṇaṁ, dukkhanirodhe aññāṇaṁ, dukkhanirodhagāminiyā paṭipadāya aññāṇaṁ, pubbante aññāṇaṁ, aparante aññāṇaṁ, pubbantāparante aññāṇaṁ, idappaccayatā paṭiccasamuppannesu dhammesu aññāṇaṁ;
yaṁ evarūpaṁ aññāṇaṁ adassanaṁ anabhisamayo ananubodho asambodho appaṭivedho asaṅgāhanā apariyogāhanā asamapekkhanā apaccavekkhaṇā apaccakkhakammaṁ dummejjhaṁ bālyaṁ asampajaññaṁ moho pamoho sammoho avijjā avijjogho avijjāyogo avijjānusayo avijjāpariyuṭṭhānaṁ avijjālaṅgī moho akusalamūlaṁ—
ayaṁ vuccati avijjāsavo.
Ime dhammā āsavā.
Katame dhammā no āsavā?
Te dhamme ṭhapetvā avasesā kusalākusalābyākatā dhammā kāmāvacarā, rūpāvacarā, arūpāvacarā, apariyāpannā vedanākkhandho …pe… viññāṇakkhandho;
sabbañca rūpaṁ asaṅkhatā ca dhātu—
ime dhammā no āsavā.
2.3.2.3.2. Sāsavaduka
Katame dhammā sāsavā?
Kusalākusalābyākatā dhammā kāmāvacarā, rūpāvacarā, arūpāvacarā;
rūpakkhandho …pe… viññāṇakkhandho—
ime dhammā sāsavā.
Katame dhammā anāsavā?
Apariyāpannā maggā ca maggaphalāni ca, asaṅkhatā ca dhātu—
ime dhammā anāsavā.
2.3.2.3.3. Āsavasampayuttaduka
Katame dhammā āsavasampayuttā?
Tehi dhammehi ye dhammā sampayuttā vedanākkhandho …pe… viññāṇakkhandho—
ime dhammā āsavasampayuttā.
Katame dhammā āsavavippayuttā?
Tehi dhammehi ye dhammā vippayuttā vedanākkhandho …pe… viññāṇakkhandho;
sabbañca rūpaṁ, asaṅkhatā ca dhātu—
ime dhammā āsavavippayuttā.
2.3.2.3.4. Āsavasāsavaduka
Katame dhammā āsavā ceva sāsavā ca?
Teyeva āsavā āsavā ceva sāsavā ca.
Katame dhammā sāsavā ceva no ca āsavā?
Tehi dhammehi ye dhammā sāsavā, te dhamme ṭhapetvā avasesā sāsavā kusalākusalābyākatā dhammā kāmāvacarā, rūpāvacarā, arūpāvacarā;
rūpakkhandho …pe… viññāṇakkhandho—
ime dhammā sāsavā ceva no ca āsavā.
2.3.2.3.5. Āsavaāsavasampayuttaduka
Katame dhammā āsavā ceva āsavasampayuttā ca?
Kāmāsavo avijjāsavena āsavo ceva āsavasampayutto ca, avijjāsavo kāmāsavena āsavo ceva āsavasampayutto ca, bhavāsavo avijjāsavena āsavo ceva āsavasampayutto ca, avijjāsavo bhavāsavena āsavo ceva āsavasampayutto ca, diṭṭhāsavo avijjāsavena āsavo ceva āsavasampayutto ca, avijjāsavo diṭṭhāsavena āsavo ceva āsavasampayutto ca—
ime dhammā āsavā ceva āsavasampayuttā ca.
Katame dhammā āsavasampayuttā ceva no ca āsavā?
Tehi dhammehi ye dhammā sampayuttā, te dhamme ṭhapetvā vedanākkhandho …pe… viññāṇakkhandho—
ime dhammā āsavasampayuttā ceva no ca āsavā.
2.3.2.3.6. Āsavavippayuttasāsavaduka
Katame dhammā āsavavippayuttā sāsavā?
Tehi dhammehi ye dhammā vippayuttā sāsavā kusalākusalābyākatā dhammā kāmāvacarā, rūpāvacarā, arūpāvacarā, rūpakkhandho …pe… viññāṇakkhandho—
ime dhammā āsavavippayuttā sāsavā.
Katame dhammā āsavavippayuttā anāsavā?
Apariyāpannā maggā ca, maggaphalāni ca, asaṅkhatā ca dhātu—
ime dhammā āsavavippayuttā anāsavā.
Nikkhepakaṇḍe paṭhamabhāṇavāro.
2.3.2.4. Saññojanagocchaka
2.3.2.4.1. Saññojanaduka
Katame dhammā saññojanā?
Dasa saññojanāni—
kāmarāgasaññojanaṁ, paṭighasaññojanaṁ, mānasaññojanaṁ, diṭṭhisaññojanaṁ, vicikicchāsaññojanaṁ, sīlabbataparāmāsasaññojanaṁ, bhavarāgasaññojanaṁ, issāsaññojanaṁ, macchariyasaññojanaṁ, avijjāsaññojanaṁ.
Tattha katamaṁ kāmarāgasaññojanaṁ?
Yo kāmesu kāmacchando kāmarāgo kāmanandī kāmataṇhā kāmasineho kāmapariḷāho kāmamucchā kāmajjhosānaṁ—
idaṁ vuccati kāmarāgasaññojanaṁ.
Tattha katamaṁ paṭighasaññojanaṁ?
Anatthaṁ me acarīti āghāto jāyati, anatthaṁ me caratīti āghāto jāyati, anatthaṁ me carissatīti āghāto jāyati, piyassa me manāpassa anatthaṁ acari …pe… anatthaṁ carati …pe…